Varjud libisevad üle sinu näo, kui sa jalutad pikki pimedat alleed. On jahe õhtu. Väsinud tööpäevast, kõnnid läbi tööstuspiirkonna oma kodu poole.

Äkki, ei kusagilt ilmub käsi ja katab su suu. Sa püüad karjuda aga hääle summutab tihkelt suhu topitud riidenarts. 

Kui sa üritad vastu hakata, tunned äkilist teravat lööki kuklas. Siis muutub kõik mustaks….

Tulles teadvusele avastad, et lamad kinniseotuna mingi auto tagaistmel. Sa kuuled kuidas roolis olev mees pomiseb midagi. See on hea võimalus teada saada, mida ta räägib ja siis sa minestad.

Hirmunult ärkad ülesse. Tõused püsti ebamugavalt kõvalt kivipõrandalt, nüüd märkad tiksuvat heli koos terava lõhnaga, mis täidab ruumi. „Kus ma olen?“ Kui su silmad kohanevad pimedusega, märkad enda ees põrandal lebavaid veidra kujuga prügikotte. Uudishimust valad kotisisu põrandale ja sinu hämmastuseks: Kukub sellest välja käsi… „Appi! Ma pean siit välja saama!“.

Trepist üles minnes sa peaaegu komistad köögitaimerile. Sellele on midagi kirjutatud: „Naudi oma viimaseid minuteid". Selgub, et röövija on andnud sulle veel viisteist minutit, enne kui ta tuleb siia alla ja teeb sulle lõpu…