“Vabanda Brent...” ütled sosistades, kui sinu värisevad käed haaravad oimetuks löödud valvuri taskust tulemasina. “Mul on kahju aga mul ei ole valikut.”

Üheksa pikka aastat oled sa oodanud seda hetke. Alates silmapilgust, kui sa saabusid sellele rangelt turvatud vangla saarele, mille nimi on ‘Iudicium’, kuhu sind pandi presidendi mõrvakatse eest. Mitte, et sa oleks tegelikult süüdi aga organisatsioon, kes sind süüdi lavastas oli nii veenev, et keegi sind ei uskunud..

Sel hommikul vedasid sind välja oma kongist kolm vanduvat valvurit, ja viisid vanglaülema kabinetti….

Ta ütles sulle, et tal on arvutiga probleem, mis vajab kohest parandamist. Nähes, et sa oled ainus sellel saarel mingigi IT kogemusega, kasutas ta sageli sinu abi. Sel korral oli probleem suurem kui tavaliselt: ta arvuti oli tõsise küberrünnaku all. Täpselt nagu planeeritud. 

Samal ajal kui sa tegelesid küberrünnaku peatamisega, sai vanglaülem kiireloomulise telefonikõne. Selgus, et kongiplokis toimus üsna suur üheteist- mäss, mille algatas üks sinu üksteistkümnest kaasvangist. Vanglaülem tormas oma kabinetist välja, võttes kaasa kaks valvurit. Sind jäeti maha ainult ühe valvuriga, Brentiga. Sa nägid oma võimalust temast jagu saada. 

Hoides käes tulemasinat, lähed vanglaülema laua juurde ja avad ülemise sahtli. Sahtlist leiad võtme ja vanglaülema läbipääsukaardi. Sa võtad oma põgenemisplaani ja sümboolselt tõmbad nimekirjast esimese eesmärgi maha, süüdates tulekahju Brenti tulemasinaga. Tuletõrjesignaal hakkab tööle. Sinu põgenemine on alanud! 

Sul on aega saarelt põgenemiseks täpselt 1 tund, enne kui – vastavalt protokollile – valvurid saare hermeetiliselt sulgevad.